Seoses omandvaralise MS Windows 10 ja MS Office 2016, 2019 toe lõppemisega 14.10.2025 kiputakse uusi arvuteid ostma kuna vanemad arvutid ei võimalda uusimat Microsofti tarkvara paigaldada, kasutada.

Kuid vabavara abil saab anda uue, turvalisema, säästlikuma, keskkonnasõbralikuma elu nii vanematele kui uutele arvutitele. Võimalus säästa vabavara abil raha, loodust läbi väiksema keskkonna jalajälje, tagada parem turvalisus ja privaatsus. TalTechi IT Kolledži arvutiklassides on ka kaksikkäivitusena Ubuntu Linux juba kasutusel, toetatud on ka ülikooli kontoga sisselogimine. Linuxit võib leida teisteski ülikooli arvutiklassides ja arvutites.

TalTechi Vabavara Teadmuskeskus aitab vabavara paigaldamise, seadistamise, koolitamisega.

Allpool mõned ligikaudsed arvutused TI (ChatGPT) abil.

Arvutus A: üks (õppe)arvuti

Eesmärk: lükata uue arvuti ost edasi 3 aastaks ja kasutada olemasolevat arvutit Linuxi + LibreOffice’iga.

1) CO₂ võit

• Väldid uue seadme tootmist: ~280–330 kg CO₂’te seadme kohta. Võtame keskmiselt ~300 kg CO₂’te. techcarbonstandard.org, Circular Computing
• Energia sääst: OSi vahetusest tulenev energia sääst on väike (üksikud kWh/a), võrreldes tootmisjalajäljega marginaalne; arvestab selle konservatiivselt 0–5 kg CO₂/a skaalale (ei muuda suurpilti). (Eesti tegur ~0,42 kg/kWh.) nowtricity.com

Kokku seadme kohta (3 a edasi lükatud ost): ~300 kg CO₂ vältimist.

2) Rahaline võit

• Uue sülearvuti ostu vältimine: eeldame ülikooli hankes ~700 € keskmiselt seadme kohta (asendada oma hinnaga).
• Litsentsikulu vältimine: MS Office 2016/2019 toetuse lõpus üleminek LibreOffice’ile (0 €); MS Windowsi poolel väldid ka võimalikku Win11-üleminekut/ESU kulusid (ESU üks aasta ~30 $ seadme kohta; pärast aasta möödumist niikuinii vaja lahendus leida). TechRadar

Kokku seadme kohta (3 a): ~700 € + väiksem tõenäosus lisakuludele (ESU, tarkvarauuendused).

Märkus: kui asendus oleks olnud lauaarvuti+monitor, on välditav CO₂ sageli oluliselt suurem kui sülearvutil (Oxfordi tüüpnäited näitavad ühe töökoha kohta ~600+ kg elutsüklikulus), seega reaalselt võib võit olla >300 kg CO₂. it.ox.ac.uk

---

Arvutus B: väike õppelabor / osakond (50 ARVUTIT)

Eeldus: 50 Win10 arvutit, mille omanik kaaluks uusi Win11 arvuteid. Selle asemel viiakse need üle vabavaralisele Linux Mint XFCE + LibreOffice peale ja pikendatakse eluiga +3 a. Reaalses elus on eluea pikenemine veelgi kauem kuna täna kasutusel olevad arvutid kestavad kauem kui 3a. Niikaua kui kestavad arvutid, saab uuendada ka vabavara nende peal. Seega on reaalses elus sääst vabavara abil veelgi suurem kui siin kolme aasta kohta tehtud näidisarvutuses.

• CO₂ kokkuhoid: 50 × ~300 kg = ~15 tonni CO₂e vältimist.
• Rahaline kokkuhoid (CapEx): 50 × ~700 € = ~35 000 € (pluss välditud ESU/uuenduskulud, kui neid oleks ostetud). techcarbonstandard.org, Circular Computing, TechRadar

Miks see on realistlik ja KÜBERturbe mõttes mõistlik

• Linux aitab jätkata turvaliselt ka pärast 14.10.2025, ilma et vajaksid Win11 (või uuema) toetusega arvuteid jm IT-riistvara (TPM 2.0, toetatud CPU jne). MS Windows 11 ametlikud nõuded on need, mis sunnivad paljusid riistvara välja vahetama. microsoft.com, support.microsoft.com
• MS Office 2016/2019 lõpp tähendab, et Microsofti ökosüsteemi jäädes tuleks kas liikuda MS 365/LTSC peale või võtta risk (support.microsoft.com)
• LibreOffice sobib valdavale osale õppe-, teadustööst ja kontoritööst ning on jäädavalt tasuta (vabavara). LibreOffice toetab ka teadustööks vajalikke laiendusi ja ülikoolis on olemas ka OpenDocumenti vormingus (ODF) lõputöö mallid (lõputööde Moodle’i kursusel).

---

Kiirkokkuvõte

• Seadme kohta (3 a ostu edasilükkamine Linux + LibreOffice’iga): ~300 kg CO₂e + ~700 € kolme aasta kohta. Kui praktikas kestab arvuti kauem, siis iga kolme aasta kohta selline sääst
• 50 seadme puhul: ~15 tonni CO₂ + ~35 000 € kolme aasta kohta.
• Boonus: ei teki Win11 (või uuema MS Windowsi) nõuete (TPM/CPU) pärast „sunnitud väljavahetust“; saad jätkata olemasoleval riistvaral. microsoft.com

Privaatsus

Google’i otsimootori asemel on soovitav kasutada privaatsemaid otsimootoreid, näiteks DuckDuckGo (DDG), mis on süsinikunegatiivne ja lisaks ka privaatsem – ei nuhi kasutajate järel ja on lisaks paljudele muudele keeltele ka eesti keeles olemas.

Lisaks on DDG poolt olemas tehisintellekti (TI) privaatne kasutajaliides Duck.ai – ei logi vestlusi, ei jälgi kasutajat = oluliselt privaatsem; lisaks annab valikuvabaduse TI kasutuses.

CO₂ sääst sõltuvalt TEHISINTELLEKTI keelemudelist

LLM – Large Language Model

Lühikokkuvõte

• Privaatsus: Duck.ai on oluliselt privaatsem kui ChatGPT (vaikimisi); pisut parem on ChatGPT Enterprise/Edu korrektse seadistusega. DuckDuckGo, openai.com
• CO₂: võit ei tule platvormist, vaid mudeli suurusest. Duck.ai kasutamine väikese mudeliga vs ChatGPT suure mudeliga säästab umbes 2–4 g CO₂ iga päringu kohta; see teeb ~36–73 kg/a ühe töökoha ja ~1,8–3,7 tonni aastas (t/a) 50-kohalise labori korral (50 päringut/päev inimese kohta). Kui mõlemas kasutad väikest mudelit, on vahe ~0. sustainabilitybynumbers.com, smartly.ai

Värskeimate hinnangute järgi

• Väikese LLM’i tekstipäring: ~0,24 Wh/päring (Google’i avalik number oma pisema LLM’i kohta). See oleks umbes ~0,1 g CO₂ globaalse keskmise elektrikulu korral. sustainabilitybynumbers.com
• ChatGPT päringu keskmine jalajälg (blogikoondid, hõlmates ka osa treeningu amortisatsiooni): ~2–4 g CO₂/päring (sõltub mudelist, taristust ja arvestusmetoodikast). sustainabilitybynumbers.com, smartly.ai
• Lai pilt: Generatiivse TI energiatarve kasvab kiiresti; mudeli valik ja kasutusmaht on mõjuvõtmed. Scientific American

Praktiline reegel:

• Kui Duck.ai kasutad väikese mudeliga (nt Claude Haiku, GPT-4.1 mini), aga ChatGPT’s kasutad suurt mudelit (nt 4o/5), on vahe ligikaudu ~2–4 g CO₂ iga päringu kohta Duck.ai kasuks.
• Kui mõlemas valitakse sarnane väike mudel, on CO₂-vahe sisuliselt null – frontend ise ei päästa ega koorma. DuckDuckGo, OpenAI Help Center

Vabavara sääst turvalisusest tulenevalt raha ja CO₂ osas

Eeldused ja allikad (Eesti kontekst)

• Elektri heitmetegur Eestis: kasutame 2024a keskmist ~0,417 kg CO₂/kWh. nowtricity.com
• Veebilehitseja  jälgijate/reklaamide blokkimine (Brave/uBlock jne) säästab energiat: uuringud leiavad märgatava võimsuse vähenemise, sõltuvalt sisust u 30–50% (videorikkal veebisisul veelgi). engr.mun.ca, ej-compute.org, ejece.org
• Haridussektori lunavararünde keskmine seisakukulu ~$548 000/päev ning keskmine seisak ~11 päeva (USA andmestik; sobib suurusjärgu orientiiriks ka mujal). k12dive.com, Campus Technology
• Üldine taust: andmekeskuste ja küberkaitse „varjatud“ kliimakulu kasvab; seega iga vältimata intsident säästab ka CO₂. bankinfosecurity.com

---

A) ÜKS KASUTAJA (sülearvuti kodus + ülikoolis)

OS – operatsioonisüsteem

DE – töölauakeskkond (desktop environment)

• OS/DE: Linux Mint XFCE vs Windows 11 (kerge DE → veidi madalam tühivõimsus).
• Veebilehitseja: Brave (sisseehitatud blokaator) vs Google Chrome (ka MS Edge) ilma blokita.
• Kasutusmaht:
  • Ülikoolis 3 h/p (200 päeva/a) → 600 h/a aktiivset veebilehitsemist
  • Kodus 2 h/p (365 p/a) → 730 h/a
  • Kokku ~1330 h/a veebilehitsemist
• Võimsuse vahed:
  • veebilehitsemisel sääst ≈4 W (nähtud vahemik 3–6+ W; valime 4 W ettevaatlikult). engr.mun.ca, ej-compute.org
  • OS/DE üldine taustasääst ≈2 W (XFCE/teenuste profiil vs Windows). (Suurusjärgu hinnang; sõltub juhtprogrammidest ja taustateenustest.)

Arvutus

1. Veebilehitseja sääst (energia): 4 W × 1330 h = 5,32 kWh/a
   → CO₂: 5,32 × 0,417 = ~2,2 kg CO₂/a. nowtricity.com
2. OS/DE sääst (energia): oletame arvuti on „aktiivne“ keskmiselt 4 h/p * 250 tööpäeva = 1000 h/a
   2 W × 1000 h = 2,0 kWh/a
   → CO₂: 2,0 × 0,417 = ~0,8 kg CO₂/a. nowtricity.com
3. Turvavõit (raha/CO₂):
   • Kui Brave + Linux + LibreOffice + ettevaatus väldib kasvõi üht pahavarajuhtumi aastas, mis muidu „põletaks“ 1 tööpäeva (8 h) sinu aega, hinnaga nt 15 €/h, siis ~120 € säästu (+ välditud närvikulu). Kui tunnihind kõrgem, siis kulu veelgi suurem. Näiteks tänapäeval on IT-spetsialistil 50€/h ja siis tuleb juba 400€, et esialgne töökeskkond uuesti ära taastada. Võib ka rohkem kui 1 tööpäev kuluda, et kõik täielikult ära taastada. Sõltub, kui palju erinevat tarkvara ja selle sätted kasutajal taastada vaja.
   • Energiakulu vähenemine taastamisest (skaneerimised, uuesti paigaldus, pilvetõmbed) on üksiku kasutaja puhul väike (u 0,5–1 kWh → 0,2–0,4 kg CO₂), kuid see kordistub organisatsioonis. (Suurusjärgu loogika; pilvandmete-/turvatöödel on oma energiakulu.) bankinfosecurity.com

Kokku vabavara abil sääst aastas (üks kasutaja, konservatiivne):
~3 kg CO₂/a (energeetiline) + ~120…400 € (vältimisel rahaline) — ainuüksi veebilehitseja/OS valikust vabavara kasuks.
Märkus: kui veebilehitsemine on videokeskne (õppevideod, voog), võib veebilehitseja sääst kahekordistuda. ej-compute.org

---

B) VÄIKE LABOR/ÕPPEKESKUS (nt 50 arvutit)

Eeldused

• 50 tööjaama, millest 30 kasutatakse igapäevaselt 6 h/p veebilehitsemiseks/õppetööks (u 200 tööpäeva aastas); 20 on harvem kasutuses (3 h/p).
• Üleminek Windows+Chrome → Linux Mint XFCE+Brave+LibreOffice (IT haldus hoiab samad reeglid: automaatne uuendus, makrode keelureeglid, min õigused, jne).

Energeetiline sääst

• Veebilehitsemine (30 arvutit 50st) veebilehitseja sääst:
  4 W × 6 h/p × 200 p × 30 = 144 000 Wh = 144 kWh/a
  CO₂: 144 × 0,417 = ~60 kg CO₂/a. nowtricity.com
• Harvem kasutuses jaamad (20 arvutit 50st):
  4 W × 3 h/p × 200 p × 20 = 48 kWh/a → ~20 kg CO₂/a.
• OS/DE taustasääst (kõigilt 50 arvutilt, keskmiselt 2 W × 6 h/p × 200 p):
  2 W × 6 h × 200 p × 50 = 120 000 Wh = 120 kWh/a → ~50 kg CO₂/a.
  Kokku 50 arvutiga laboris: ~130 kg CO₂/a (vaid tööjaamade tarkvara muutes vabavara peale).

NB! Kui laboris on intensiivne video/veebiplatvormi (MOOCid, YouTube) kasutus, on veebilehitseja sääst suurem (uuringud näevad video-lehtedel 40%+ CPU/GPU säästu). ej-compute.org

Turvariskide ja seisakute rahaline JA CO₂ mõju

• Haridussektoris on lunavararünnaku seisakukulu ~0,55 miljonit USA dollarit päevas, keskmine seisak ~11 päeva (USA andmestik, annab mastaabi). k12dive.com, Campus Technology
• Kui kõvemad makro-reeglid, Linuxi tööjaamad (vähem sihtmärke tavalisele Windowsi pahavarale) ja Brave’i vaikimisi jälgijablokk vähendavad tõenäosust nii palju, et välditakse ka 1-päevast seisakut aastas, siis juba on väikese õppekeskuse rahaline võit suurusjärgus tuhanded–kümned tuhanded eurod (õppetundide katkemine, taastetöö, IT-tundide kulu).
• CO₂-vaates välditakse taaste-, skaneerimise-, levitustöid, võrgukoormust ja pilveoperatsioone (nende kliimakulu ei ole null); täpne number sõltub varundus- ja taastestrateegiast, kuid organisatsioonis võib üks suurem intsident hõlpsasti tekitada kümnete kWh lisakulu. bankinfosecurity.com
• Kui olulised andmed hävivad ja neid varukoopiast taastada ei õnnestu, on kahju veelgi märkimisväärsem.
• Eraldi turvarisk on tootjalukustus, mis on seotud omandvara rakenduse kindla versiooniga, mida ei pruugi olla võimalik tulevikus kasutada ja sellest tulenevalt ei pruugi varundatud andmed olla tulevikus avatavad, kasutatavad või kannatab vormindus ja selle taastamine toob kaasa täiendava kulu.

---

Mida KINDLALT RAKENDADA

1. Veebilehitseja vahetus = otsene CO₂-võit. Brave/uBlock-stiilis blokeerimine annab reaalse energiataseme säästu (eriti videosisul). Soovitame seda kõigile vaikimisi. engr.mun.ca, ej-compute.org
2. Makroreeglid kontoritarkvaral. LibreOffice pole makro-riskidest „immuunne“ — keelata makrod vaikimisi, märgista usaldusväärsed allikad, kasuta karantiini/test-ava. CSO Online
3. Linuxi tööjaamade kasutus, kus vähegi võimalik. Töölaua-Linuxi vastu on ründeid palju vähem kui Windowsi vastu, ent pilves Linuxi sihtimine kasvab — hoidke automaatne paikamine, min-õigused, AppArmor/SELinux peal. Trend Microweb-assets.esetstatic.com
4. Varunduse ja taastamise regulaarne testimine. Isegi kui rünnak ei taba, on kiirem taastamine suurim raha- ja CO₂-sääst (vähem seisakut, vähem „tõmbeid“).

Lühivastus küsimusele „kas vabavara annab turvalisusest tulenevalt raha ja CO₂ võitu?“

Jah. Praktikas tuleb iga-aastane CO₂-võit tööjaama kohta pigem üksikutes kg (veebilehitseja + kerge töölauakeskkond), kuid üks välditud intsident toob rahaliselt kordades suurema kasu ning organisatsiooni tasemel väldib ka märgatavat CO₂-kulu, mis muidu kaasneb taastamise, skaneerimise ja pilveoperatsioonidega.